Maksuamet saab küsida aktsiisi tarbijalt tagantjärgi

Raske kütteõli populaarsus kasvas eelmisel aastal, kui selle aktsiisimäära vahe diislikütusega oli 30kordne. Tänavu on vahe ligikaudu 8kordne, kuid pärast diislikütuse aktsiisimäära tõusu huvi ahjukütuse vastu tõusis.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna talitusejuhataja Laura Soome näeb aktsiisipettuste tõusu taga ka seda, et käibemaksupettusi on 2011. aastal rakendunud tagatiste süsteemi tõttu raskem toime panna. „Kuna käibemaksupettust on lihtsalt raskem toime panna, siis selle võrra on aktsiisipettus võib-olla nii-öelda magusam,“ leidis Soome.

„Sellel samal raskel kütteõlil peab ka siis olema turgu. Tarbija peab ise need valikud tegema, et kas ta võtab selle riski või ei võta seda riski. Kui ta nüüd ostab selle sama raske kütteõli, mis on diislile sarnane, siis ta võtabki selle riski, et see ongi tegelikult kontrollimata ja selle kvaliteedinõuded ei pruugi olla täidetud,“ selgitas Soome, et on oluline kontrollida ja vastutusele võtta ka tarbijaid. Üldjuhul tekib maksukohustus kütuse müüjal, kuid kui ostja on teadlikult soetanud sellist kütust valel eesmärgil ehk müüdud on seda ahjukütusena, kuid ostja kasutas mootorikütusena, on vastutus tarbijal.

„Paljud võib-olla ei teagi seda riski, et kui ta nüüd ostabki suures koguses rasket kütteõli, mis on diislile sarnane ja see tuvastatakse, siis see määramine võib tegelikult ka tarbijale minna,“ ütles Soome. Tema sõnul oleneb aktsiisimäära vahe kinnimaksmine olukorrast ja on igakordse tuvastamise küsimus. Kui rasket kütteõli on müüdud spetsiaalselt mootorikütuseks, tuleb vastutus võtta müüjal. Maksuamet on alustanud mõned menetlused ka müüja suhtes, kuid sellest Soome veel rääkida ei saanud. 

Soome sõnul võib tekkida salakütus turule erineval moel, näiteks tuuakse salakütust tenthaagistega varjatult Lätist, kuid on raske öelda, milline on sealjuures diislina kasutusele läinud raske kütteõli osakaal. Maksu- ja tolliamet suunab kõik diislile sarnase raske kütteõli järelevalvesüsteemi, mida on kasutatud ka erimärgistusega diislikütuse jaoks. Selle põhjal kontrollib maksuamet, kas registreeritud kütus läks eesmärgipäraseks kasutamiseks. „Näiteks kui isik ostabki seda rasket kütteõli, siis kas tal on kütmiseks kütteseadmed olemas, ja kas ta saigi sellises koguses seda rasket kütteõli sellisel eesmärgil kasutada,“ selgitas Soome.

Lisaks kontrollib maksuamet vaheladusid. „Me kaardistame enda jaoks kogu aeg neid riskantseid hoiustamise kohti, et just seal järelevalvet tõhusamalt teostada ja see on ka füüsiline järelevalve, et käiakse kontrollimas, mõõdetakse, võetakse proovid, võrreldakse dokumente ja vaadatakse selle kütuse päritolu,“ sõnas Soome. Kütust saab ladustada aktsiisilaos, tollilaos, maksulaos, vabatsoonis ja tolliterminalis, aga on ka tarbimisse lubatud kütuse hoiustamise kohad ehk kommertslaod.

Kui kommertsladude üle on maksuametil ülevaade ja neid kontrollitakse, siis Soome sõnul on probleem selles, et need saavad mahuteid välja rentida ka tegevusluba omavale isikule. Mahutid võivad olla registreerimata ja rendilepingutes olevad isikud muutuvad pidevalt. „Eks me võime iga posti juurde panna ju inimesed, aga pigem on riskipõhine hindamine ja selle põhjal käime kontrollimas,“ ütles Soome.